BALTI MEISTRIVÕISTLUSED
27. mai
teade
1. vahetus - Kerstin Uiboupin
 |
| Rada: 4,3 km |
Stardist sain ilusti minema. Kiire sammuga inimeste eest
mööda ja siis algas orienteerumine. Tee peale jõudes nägin enda ümber vaid
naiste eliiti ja nooremaid poisse, aga siis ma muidugi endale ei teadvustanud,
et teised minust maha jäid. Essasse jõudsin kiirelt ja täpselt, aga kui ühtegi
„oma“ ümberringi näha ei olnud, siis millegi pärast võttis kõhedaks. Aga nohh,
väikeste poistega oli ka tore järgmisesse punkti koos joosta, mingil määral
veel tempo püsis. Nats liiga vara sai nõlva pealt ära keeratud ja seega
takerdusin sood ületades mudasse. Kiirelt püsti ja edasi. Punkt tuli jälle
ilusti. Kolmandasse joostes hakkas tempo langema ning suutsin natuke
siks-sakitada ka, aga kõik oli kontrolli all. Välja ilmus valgevenelane, keda
ma sugugi 20 klassi omaks ei pidanud, aga kuna suund oli sama, siis motiveeris
taas pingutama. Neljandasse sai ka kuidagi maru suure sakiga tee pealt ära
keeratud ja valgevenelane sai väikse edu sisse, aga selle ma suutsin kiirelt
tagasi joosta. 5nda sain puhtalt kätte, kuna teiselt poolt orgu oli seda
kaugelt juba näha. Vaatekasse jooksmine üles mäkke üle puude oli päris raske,
aga mitte midagi keerulist. Punkti võttes imestasin vaid, et kuidas leedukad
vasakult mööda teed küll nii kerge sammuga tulid ja üldse, mida teevalikut??..
endal oli sel hetkel jalg tõusust niiiii kinni. Edasi tuli pikk jooks mööda
lagendikku ning siis oleks pidanud lihtsalt teed pidi alla orgu jooksma ja
suuna punkti peale võtma. Aga eiii, milleks, vaja ikka tsutsu liiga vara metsa
keerata ja siis end segadusse ajada. Kirtit nähes ja kuuldes, et sama punkt,
hakkas taas enesekindlus tagasi tulema, siis jõudsime lõpuks muidugi ka oodatud
teele välja ning sai ka suund punktile võetud, taas oli punkt juba kaugelt
näha. Sinna läks oma minut kaotsi. Edasi veidi rõvedam etapp, mis sai taas
Kirtiga silmsidemes joostud. Teevalik oli erinev, aga punktis olime taas koos.
Sealt edasi kiirelt lõppu ja saigi vahetus Kaisale teisena edasi antud. Viga
tuli kokku vast 1.30 kandis + lõpus veel ka jooksukiiruse pealt, lihtalt kustusin
ära.
2. vahetus - Kaisa Raudkepp
 |
| Rada: 4,2 km |
Enesetunne oli palju parem kui tavarajal ja see paranes veelgi, kui nägin, et Kerstin tuleb hea ajaga välja. Kaardi kätte saanud, nägin, et peab kohe täiega jooksma hakkama ja nii ma tegingi. Raja algus oli lihtne ja mitte midagi erilist ei olnud, paari kohas jäin natuke rohkme vaatama, aga muidu sain punktid ilusti kätte. Peale vaatekat ei leidnud teed kohe üles. Edasi läks kõik juba ilusti ja viimasesse punkti joostes juba lootsin, et äkki olen esimene ja nii oligi. :D
3. vahetus - Evely Kaasiku
 |
| Rada: 3,9km |
Enne minekut juba keskendusin ainult kolmele asjale: võtan rahulikult, teen parimad valikud, olen terve rada 100% keskendunud. Mitte mingil juhul ei tahtnud eelmist aastat korrata. Võib öelda, et suutsin väikeste mööndustega kõike mainitut täita! :) Sain esimesena metsa ning loomulikult oli soov ka kohta hoida. Esimesesse minnes ei osanud arvestada, et pean kohe alla keerama ning tegin pisikese kaare. Seitsmendast läksin väga lähedalt (jalutades ja guugeldades) mööda. Eks see oligi veidi õnnepunkt. Mingil hetkel sain aru, et alla poole ei tohi enam kindlalt minna. Nägin väikest lagendikukest, mida metsas olles mõtlesin, kas see on ikka see, mis on kaardil .. kuidagi väga väike oli. Kõndisin teisele poole ja põrkasin vastu kraavi. Kõndisin tagasi ja endiselt guugeldasin ning siis veidi üleval pool nägingi punkti. Seekord vedas, ei pidanud kaua otsima. Kaheksandasse minnes punkti lähedal märkasin Anu, kes märkas just sel hetkel punkti. Seega sain kähku sinna, muidu oleks kõrvalt mööda pannud. Üheksanda võtsin Anuga põhimõtteliselt koos ning karjusin, et ta leedukale järgi võtaks .. ei tea, kas oli abi või mitte, aga leedukas oli siiski lõpukiirendusega neist tugevam. Viimasesse joostes vaatasin esimest korda seljataha, et näha, kas keegi võib ohustada meid ning õnneks ei näinud kedagi. Sellele vaatamata ei lasknud tempot alla ja jooksin nii kiiresti kui jaksasin (mis oli pigem juba päris aeglaselt) edasi. Alles teisi lippudega nähes võtsin tempo alla ja jooksime koos lõpuni. Juhuuuu! Milline tunne! :) Ja milline tunne oli see, kui finishipiiksu ära tegin. Ma ei jõudnud lihtsalt seda ära oodata. Oleks rada kilomeeter pikem olnud, ma pakun, et oleks kuskile kännule mingi aeg jalga puhkama jäänud, sest see oli nii kohutavalt raske. Iseenesest rada polnudki füüsiliselt meeletult nõudlik, aga lihtsalt ei jaksanud.
Kui eelmine aasta rikkusin kõik ära, siis sel aastal olime kõik supertublid ning tõime kuldsed medalid koju. Tavarada läks meil kõigil veits pekki, see saavutus tegi võistluse aga ilusaks ja jättis hea mälestuse. Võib öelda, et peaaegu kompenseeris eelmise päeva vead. Ma olen üliuhke meie üle! :)
| Kerstin UIBOUPIN | 92 | 34:04 | 2 | 34:04 | 2 |
| Kaisa RAUDKEPP | 93 | 34:46 | 1 | 1:08:50 | 1 |
| Evely KAASIKU | 93 | 27:59 | 1 | 1:36:49 | |
|
| Vesta AMBRAZAITĖ | 93 | 34:41 | 3 | 34:41 | 3 |
| Gabrielė KEINAITĖ | 92 | 35:26 | 2 | 1:10:07 | 2 |
| Akvilė PREIKŠAITĖ | 94 | 28:54 | 3 | 1:39:01 | |
|
| Anastasia DENISOVA | 93 | 32:17 | 1 | 32:17 | 1 |
| Hanna RUDAKOUSKAYA | 92 | 41:20 | 9 | 1:13:37 | 3 |
| Maria ALEKSEYONOK | 92 | 28:56 | 4 | 1:42:33 |
| Marili ZIMMERMANN | 93 | 39:41 | 7 | 39:41 | 7 |
| Triinu ROONI | 95 | 35:57 | 3 | 1:15:38 | 4 |
| Laura JOONAS | 94 | 30:25 | 6 | 1:46:03 |
Ei saa mainimata jätta, et Eesti 2. tiim oli ka vägaväga tubli! ;)
Kõik tulemused ja
splitid.
 |
| JESSSSSSSSSSSSSSSS! TULI ÄRA! |
Stardist sain ilusti minema. Kiire sammuga inimeste eest
mööda ja siis algas orienteerumine. Tee peale jõudes nägin enda ümber vaid
naiste eliiti ja nooremaid poisse, aga siis ma muidugi endale ei teadvustanud,
et teised minust maha jäid. Essasse jõudsin kiirelt ja täpselt, aga kui ühtegi
„oma“ ümberringi näha ei olnud, siis millegi pärast võttis kõhedaks. Aga nohh,
väikeste poistega oli ka tore järgmisesse punkti koos joosta, mingil määral
veel tempo püsis. Nats liiga vara sai nõlva pealt ära keeratud ja seega
takerdusin sood ületades mudasse. Kiirelt püsti ja edasi. Punkt tuli jälle
ilusti. Kolmandasse joostes hakkas tempo langema ning suutsin natuke
siks-sakitada ka, aga kõik oli kontrolli all. Välja ilmus valgevenelane, keda
ma sugugi 20 klassi omaks ei pidanud, aga kuna suund oli sama, siis motiveeris
taas pingutama. Neljandasse sai ka kuidagi maru suure sakiga tee pealt ära
keeratud ja valgevenelane sai väikse edu sisse, aga selle ma suutsin kiirelt
tagasi joosta. 5nda sain puhtalt kätte, kuna teiselt poolt orgu oli seda
kaugelt juba näha. Vaatekasse jooksmine üles mäkke üle puude oli päris raske,
aga mitte midagi keerulist. Punkti võttes imestasin vaid, et kuidas leedukad
vasakult mööda teed küll nii kerge sammuga tulid ja üldse, mida teevalikut??..
endal oli sel hetkel jalg tõusust niiiii kinni. Edasi tuli pikk jooks mööda
lagendikku ning siis oleks pidanud lihtsalt teed pidi alla orgu jooksma ja
suuna punkti peale võtma. Aga eiii, milleks, vaja ikka tsutsu liiga vara metsa
keerata ja siis end segadusse ajada. Kirtit nähes ja kuuldes, et sama punkt,
hakkas taas enesekindlus tagasi tulema, siis jõudsime lõpuks muidugi ka oodatud
teele välja ning sai ka suund punktile võetud, taas oli punkt juba kaugelt
näha. Sinna läks oma minut kaotsi. Edasi veidi rõvedam etapp, mis sai taas
Kirtiga silmsidemes joostud. Teevalik oli erinev, aga punktis olime taas koos.
Sealt edasi kiirelt lõppu ja saigi vahetus Kaisale teisena edasi antud. Viga
tuli kokku vast 1.30 kandis + lõpus veel ka jooksukiiruse pealt, lihtalt kustusin
ära.
Enesetunne oli palju parem kui tavarajal ja see paranes veelgi, kui nägin, et Kerstin tuleb hea ajaga välja. Kaardi kätte saanud, nägin, et peab kohe täiega jooksma hakkama ja nii ma tegingi. Raja algus oli lihtne ja mitte midagi erilist ei olnud, paari kohas jäin natuke rohkme vaatama, aga muidu sain punktid ilusti kätte. Peale vaatekat ei leidnud teed kohe üles. Edasi läks kõik juba ilusti ja viimasesse punkti joostes juba lootsin, et äkki olen esimene ja nii oligi. :D
Enne minekut juba keskendusin ainult kolmele asjale: võtan rahulikult, teen parimad valikud, olen terve rada 100% keskendunud. Mitte mingil juhul ei tahtnud eelmist aastat korrata. Võib öelda, et suutsin väikeste mööndustega kõike mainitut täita! :) Sain esimesena metsa ning loomulikult oli soov ka kohta hoida. Esimesesse minnes ei osanud arvestada, et pean kohe alla keerama ning tegin pisikese kaare. Seitsmendast läksin väga lähedalt (jalutades ja guugeldades) mööda. Eks see oligi veidi õnnepunkt. Mingil hetkel sain aru, et alla poole ei tohi enam kindlalt minna. Nägin väikest lagendikukest, mida metsas olles mõtlesin, kas see on ikka see, mis on kaardil .. kuidagi väga väike oli. Kõndisin teisele poole ja põrkasin vastu kraavi. Kõndisin tagasi ja endiselt guugeldasin ning siis veidi üleval pool nägingi punkti. Seekord vedas, ei pidanud kaua otsima. Kaheksandasse minnes punkti lähedal märkasin Anu, kes märkas just sel hetkel punkti. Seega sain kähku sinna, muidu oleks kõrvalt mööda pannud. Üheksanda võtsin Anuga põhimõtteliselt koos ning karjusin, et ta leedukale järgi võtaks .. ei tea, kas oli abi või mitte, aga leedukas oli siiski lõpukiirendusega neist tugevam. Viimasesse joostes vaatasin esimest korda seljataha, et näha, kas keegi võib ohustada meid ning õnneks ei näinud kedagi. Sellele vaatamata ei lasknud tempot alla ja jooksin nii kiiresti kui jaksasin (mis oli pigem juba päris aeglaselt) edasi. Alles teisi lippudega nähes võtsin tempo alla ja jooksime koos lõpuni. Juhuuuu! Milline tunne! :) Ja milline tunne oli see, kui finishipiiksu ära tegin. Ma ei jõudnud lihtsalt seda ära oodata. Oleks rada kilomeeter pikem olnud, ma pakun, et oleks kuskile kännule mingi aeg jalga puhkama jäänud, sest see oli nii kohutavalt raske. Iseenesest rada polnudki füüsiliselt meeletult nõudlik, aga lihtsalt ei jaksanud.
No comments:
Post a Comment