2013/12/04

Baltic Junior Cup - byebye W20


Distants: 7,0 km
Aeg: 58:18 (+1:11)
Koht: 2. /30
Tulemused.
GPS.
Mõned päevad, nädalad ja juba ka kuud tagasi 5. oktoobril leidis aset minu viimane võistlus W20 klassis. Postitus on ainult natuke aega viibinud. Ups.

Ega väga detailselt enam midagi meeles pole ja seega pikka analüüsi ei tee.
Mäletan üsna selgelt emotsioone enne starti. Teadsin, et mul on suur auk treeningperioodis ja septembris Eestikatel tundsin nii aeglaselt,kui üldse on võimalik. Mul oli vist elu halvim vorm. Olin täitsa tublilt treeninud nüüd enne Baltic Junior Cupi ja teadsin, et sellises augus enam pole, aga siiski ... kui palju on ikka võimalik paari nädalaga sellest kohutavast seisust välja tulla. Mõtlesin, et soomlastel ja rootslastel on seekord selge eelis o-tehniliselt ning füüsiliselt on nad ammugi ees. Seega läksin starti mõttega: "mul on täiesti ükskõik, mul on lihtsalt niinii ükskõik, lähen lihtsalt annan edast parima, loen täpselt kaarti, teen puhta jooksu ja füüsiline vorm on selline nagu on, ma nagunii midagi parandada enam ei saa. Mul on savi."
Metsas oli jubehea tunne orienteeruda. Kuidagi mõnusalt klappis see maastik seekord. Nii mõnus oli joosta ja kaarti lugeda. Nautisin iga hetke. Unustasin end lihtsalt orienteeruma. Üks hetk hajus keskendumine ja tuli loll mõte pähe, et kuidagi üllatavalt hästi on läinud. Õnneks suutsin end kohe uuesti sundida kaarti täpselt lugema. Kaheksandas oli kerge mõttehetk, kuidas minna ja alguses langetasin ühe variandi, hakkasin minema ja siis pöörasin ümber ja tegin ikkagi teise valiku. Langetasin õige otsuse! Pikk etapp arvasin, et suren, aga oh, üllatust, päris hea tunne oli isegi! Lõpus punktile pealeminekul veits koperdasin, aga muidu läks päris hästi. Ja nüüd. Kümnendasse minek läks täiesti käest ära. Esiteks enne järvesid teele jõudes ma kahtlesin kõvasti, kas liigun õiges suunas ja seega jooksin hästi aeglaselt pidevalt skännides, kas leian midagi, mille järgi end paika panna enne kui liiga hilja. Lõpuks sain aru, et arvasin oma asukohaõigesti. Järgmisena tegin niiinii vale otsuse. Vaatasin õiget teed, kuhu oli vaja minna ja kuhu ka korraks mõtlesin minna ... kuid ei läinud. Ragistasin kuskil mahalangenud puude risus mäkke. Kaotasin ikka mõnuga. Lõpp vist sujus kenasti. 12. ja 13. punkti vahel oli kerge segadus suuna hoimisega, aga jõudsin siiski enam-vähem ilusti punkti.
Lõpetades omad karjusid finishisirge ääres nagu oleks hea jooks. Tunne oli ka päris hea. Iga sekund võis olla mängus, kui mitte minul, siis tiimil, igaks juhuks vajutasin nii, kuidas sain viimase piiksuni. Lõpetsin ära, selgus, et tõesti jooks polnud mitte ainult o-tehniliselt piisavalt korralik, vaid ka kiirus oli väga olemas. Vau! Jessjessjess! Kõigekõige viimane võistlus juuniorina, W20 vanuseklassis läks korda.

  1.   125   Klintberg Josefine         Småland           57:07
  2.   129   Kaasiku Evely              Estonia           58:18       +1:11
  3.   119   Hansson Amanda             Småland           59:11       +2:04
  4.   124   Höstman Victoria           FSO               59:21       +2:14
  5.   130   Valdmane Liga              Latvia          1:00:35       +3:28
  6.   102   Raudkepp Kaisa             Estonia         1:02:26       +5:19


Byebye W20! 

Postitus on lõppude lõpuks tehtud. Nüüd võib rahuliku südamega teha avapaugu täiskasvanuna kahe tunni pärast suusaorienteerumises minu esimesel maailmakarika osavõistlusel.

MK kohta info Estonian Ski-O ametlikus blogis. Edu meile! :)

2013/09/28

Linnasprint

Sain loosiauhinna, jes!
Sain minagi siis lõpuks Linnasprindil käidud. Väga supertore rahvaüritus ja samas, kes soovib, siis ka tõsisem võistlus. Soovitan julgelt kõigile, kes vähegi soovivad natuke elu huvitavamaks teha ning orienteerumist proovida.



Aeg: 14:42
Koht: 1. /34
Tulemused.
Nagu pildiltki näha, siis Petri (Väänänen) luges kaarti ja mina lippasin järgi. Pidin ära surema, aga kannatasin lõpuni. Minu jaoks oli tempo kõrgemal kui laes .. talle see oli muidugi vist kerge õhtune sörk vanalinnas vms. Aga nagu näha, siis ta tegi head tööd ja viis meid ilusti võiduni. Woohoo! :)

The winners








Viimased võistlused juuniorina Eestis

Rahul? Ei.
Aga kahjuks rohkemaks ma tunnistan, et vääriline polnud. Paar kuud suve lõpus tegid oma töö. Kõige rohkem on kahju loomulikult sprindis lõpusirgel venimise eest karistuseks kaotatud medalist. Aga pole hullu, N21 klassis näeme! :)

Lootsin end testida stardisirgel ka see nädalavahetus Suunto Gamesil naisteklassis, kuid kahjuks on mind juba nädalake haigus vaevanud ja otsustasin end kodus ravida. Midagi hullu ei ole, aga paar päeva oli palavik, mis sujuvalt nädala keskel pöördus alapalavikuks. Lihased on nõrgad, pea imelik, pluss lisaks muidugi nohu ja köha. Hindasin natuke üle oma külmataluvust ühel õhtul ja karistus on käes. Inimesed, mütsid, kindad, mantlid ja joped välja! Õues on väga külm. ;)
Annan endast parima, et Baltic Junior Cupil siiski tervelt stardis oleksin. Ravi küüslaugu, ingveri ja kõige muu võimalikuga on täies hoos.

Öine
Distants: 4,5km
Aeg: 45:00
Koht: 3./ 7
Tulemused.
Rajajoonistamine.
Neljapäeval jõudsin USAst tagasi ja laupäeval juba ootas ees esimene võistlus üle pikapika aja. Olin superpõnevil, mis saama hakkab. Teadsin, et kiirus on jumala null ja mõistus on ka tõenäoliselt natuke nullilähedane. Seega eesmärk oli rada lihtsalt läbida mõnusa tempoga ja jälgida, et koguaeg kaardis oleks. Mõningate mööndustega peaaegu nii tegelikult läkski. Ükskõik, kas pingutasin või mitte, kiirust polnud tõesti ollagi. Ja mõistus ... nooh ... kõrguse ja kauguse tajumine oli väga kehv. Midagi liiga suurt korda ei saatnud, kuid segaseid hetki ja punktist liiga kaugele minekuid oli palju. Punktile pealeminekud olid segased. Aga ma sain medali kätte, jess! ;)

   1. Kristiine Aluvee          Kobras/Põlva SK  8466 00:38.23    
   2. Laura Joonas              Võru/Võru spord  3717 00:41.11    
   3. Evely Kaasiku             JOKA             8366 00:45.00    



Sprint
Distants: 2,5km
Aeg: 16:49
Koht: 4./ 8
Tulemused.
Rajajoonistamine.
Tuleb tunnistada, et nüüd oli küll enne starti väike hirm sees, sest ma teadsin, et ma venin seal rajal. Alguses ma võtsin eriti rahulikult, et oleks aega kaardi vaatamiseks ja valikute tegemiseks. Mitte, et uskumatult keeruline oleks olnud, aga ma tundsin, et pole väga head kontakti kaardiga. Suurim viga sai tehtud 10. punkti minnes, kus ma otsisin ainult teerajakest suure tee peal, mille järgi sisse keerata. Oleks ju võinud teisi orientiire ka jälgida .. aga ei .. Lõpuks siis keerasingi liiga hilja metsa, lisaks kahtlesin ja kõhklesin mäest alla minnes, seisin korraks rajakesel, vaatasin vasakule ja paremale ning lõpuks kui punkti kätte sain oligi hunnik sekundeid kadunud (40s). Igasuguseid iluvigasid nurkade ja asjadega tuli ka loomulikult. Lõpusirgel ma mõtlesin, et "Davai, Evely, nüüd tuleb viimane pingutus, tuleb lihtsalt anda täiega!" Andsingi .. kuid kaotasin medali just lõpusirgel. Pole kunagi nii piinlik olnud lõpusirge aegasid võrrelda teistega. Minul 41s, teistel välejalgadel enamjaolt 35s ringis. Olen kohutavalt aeglane!

   1. Kristiine Aluvee          Kobras/Põlva SK  8466 00:15.40    
   2. Kaisa Raudkepp            Peko             4429 00:16.29    
   3. Laura Joonas              Võru/Võru spord  3717 00:16.48    
   4. Evely Kaasiku             JOKA             8366 00:16.49    


Pikk rada
Distants: 12,1km
Aeg: 1:32:39
Koht: 2./ 4
Tulemused.
Nonii, vahepeal olin saanud nüüd trenni ka natuke teha. Tervelt nädal! Kuid see rada
oli pikk. Peamine küsimus, mis mul mõttes mõlkus: kas ma kestan ära!? Aga kaotama ka ei läinud!
Alustasime kenasti koos kolmekesi, kuid 8. punktist jooksin natuke mööda ja nad said eest ära. Alguses pingutasin neile järgi, kuid mul polnud väga palju varus, mida juurde panna ja seega ei jõudnud kohe üldse järgi. Jätkasin siis omaette, kuid alla ei andnud. Tegu on siiski orienteerumisega ja seal on kõik võimalik. Tundsin, kuidas energia oli nii otsa saanud pärast seda, kui nad oli eest ära saanud ja ma korraks proovisin tempot tõsta. Kuid kui sattusin tee peale 13. minnes, tundsin, kuidas vaikselt tuli uus hoog sisse. Ja minu üllatuseks 13. ja 14 punkti vahel nägin Kristiinet. Otseselt välja tegemata möödusin sujuvalt ja kuhugi erinevate valikute tõttu ta kaduski. Korraks veel nägin teda ühes kohas vastu tulemas raja lõpu poole, kuid muidu sõdisin vaid iseendaga. Meeles mõlkusid isa sõnad, mis ta kevadel suusavõistlusel selja taga karjus: "võitle iseendaga". Võitlesin ja võib vist rahule jääda küll. Nii hea oli lõppude lõpuks lõppu jõuda pärast pikkapikka rada ja isegi tulemus läks kirja ja sain hõbeda kätte. Jess!

   1. Kaisa Raudkepp            Peko            01:29.51  
   2. Evely Kaasiku             JOKA            01:32.39  
   3. Kristiine Aluvee          Kobras/Põlva SK 01:37.27  



Eesti meistrivõistlused N20 klassis on seega läbi. Mitte midagi üllatavat või oodatut vms ei saa öelda, et oleksin korda saatnud. Pigem kerge pettumus. Aga nagu ütlesin, ei ole hullu, sest põhiklass on see, mis loeb. Siiski panin tähele huvitavat korrapära oma EMV tulemustes sel aastal. Neljal osalesin ja tulemused on järgnevad: esimene, teine, kolmas ja neljas. Kronoloogilises järjekorras küll pole, kuid muidu on päris ilus rida.

Ja nüüd põhiklassi medaleid noppima, juhu! Hoidke alt, here I come! :)

2013/09/15

Minu elu esimene o-võistlus

Kõndisin kodus ühest toast teise ja täiesti juhuslikult märkasin külmkapi peal üht kaardi serva. Mõtlesin, et järjekordselt olen oma o-kaardi kuhugi suvalisse kohta toppinud ja selle sinna unustanud ning võiks õigesse kohta viia. Võtsin kaardi näppu ja hakkasin uurima, mis see on ... jubelühike rada, kaardi taha on tulemused soditud ... vaatasin kuupäeva splitidelt - 03.09.2005! Vau! Oootoot, see on ju aasta, millal ma orienteerumist alustasin. Kähku võtsin orienteerumine.ee edetabelist enda nime all oleva võistluste ajaloo lahti ja, voilaa, hoidsin käes oma elu kõige esimese võistluse kaarti! :)

Mälu on mul kohutav ja seega kahjuks tuleb tõdeda, et ma ei mäleta mitte midagi sellest. Aga hea on meenutada ...


Ma ei olnud viimane!!!! Hiphiphurraa! :)

2013/08/26

Lõpuspurt

Viimane töönädal alaku. Buuuujeah!
Eelmisest nädalast.

hommikuti vaade tööle minnes


poiste host familydega


pisike kingitus ühelt supervingelt perelt,
tööpäev jätkus kohe lõbusamalt

2013/07/29

Elu teisel pool maakera

Olen elusalt USAsse jõudnud ja juba rohkem kui kaks nädalat siin ka elanud. Kohaks on Boise, Idaho.

Aeg on superkiiresti läinud. Ainult viis nädalat veel jäänud. Seiklusi on olnud superpalju, inimesed on ülisõbralikud. Pooled inimesed, keda kohtan, muretsevad, kas mul on ikka piisavalt vett pudelis. Temperatuur on 40-45 kraadi suurem osa päevast, niiet joomine on ülioluline. Lisaks lahkusin ühel õhtul majast karbitäie arbuusi, kotikese küpsiste, kolme apelsini, veepudeliga. Möödunud neljapäeval sain omale külmakotikese, mille sisse saan panna oma lunchboxi ja veepudeli. Inimesed on supersupersuper! Elu on lill!

Elan koos kahe superägeda tšikiga (Triinu ja Katja) kohaliku pere juures. Perel on kaks bokserit, kes toituvad lisaks krõbinatele ka diivanitest, patjadest, tekkidest, mütsidest, naiste pesust, ilutarvetest ja meie lõunasöögist. Niiet igav pole ka kodus.

Homset päeva saan kohe problem solvinguga alustada - ratta tagumine kumm on vaja ära parandada. Lisaks on vaja viia ka teine ratas parandusse, millel ma suutsin oma esimesel päeval mõlemad kummid tössi sõita.

Ainukesed puhkepäevad on pühapäevad. Siis saame kokku Boise piirkonnas töötava suurema pundiga ja teeme koos midagi vägevat.

Homme juba jälle uus nädal. Lendame peale!

















2013/07/09

JWOC 2013 kokkuvõte

Viimane nooruspõlve suurvõistlus on edukalt lõpule viidud.
Andsin endast parima ja läks .. nagu alati - midagi paremini, midagi kehvemini. Vähemalt tulemused arenesid päev päevalt positiivses suunas (ka eelmise aastaga võrreldes) ja suuri tagasikukkumisi distantside lõpptulemusi vaadates polnud. Muidugi alati saab paremini, aga vähemalt sain kõigil distantsidel tulemuse kirja. :))

Tänud meie vingele seltskonnale, et mu viimase MMi meeldejäävaks tegite. Sai kõvasti nutetud naerupisaraid just tänu teile. Te olete lihtsalt super! Kohtumiseni MN21 koondises! ;)

Meie supervinge koondis ja treener Vallo Vaher

Tavarada
Distants: 7,1 km
Aeg: 72:38 (kaotus 11:56)
Koht: 47./ 143
Tulemused.
Terve rada oli vist ülesmäge. Tundsin nagu poleks see hooaeg üldse tõusutrenni teinud. Kuidagi eriti vastikult rasked olid tõusud. Viga tuli ka mõni minut.
Esimese sain superilusti kätte, kuid juba teise tegin suure vea. Arvasin millegi pärast, et olin juba kaks teed ületanud, kui olin alles ühe ja seetõttu olin päris segaduses mõnd aega. Kui lõpuks kohale jõudis, mis toimub, olin vähemalt 2 ja pool minutit juba mõttetult ringi tuianud. Kolmandasse minnes keerasin lõpus enda planeerituga võrreldes liiga vara alla, sest lugesin ja mõtlesin natuke valesti - arvasin, et olen teedmööda kaugemale jooksnud, kui tegelikult olin. Kollasest lagedast, midapidi mäest alla jooksin, oleks iseenesest ju võinud aru saada, aga ma ei saanud. Nii tegin ühe nurgakese ka sisse ja jälle minut läinud. Muidugi oleks võinud ka veidi teistmoodi punktile peale minna - alt poolt ... oi, kui palju "olekseid" ... Kolmandasse puntki jõudes olin oma vead ära teinud ja edasi läks vigade suhtes natuke paremini. Mingisuguseid nurkasid oleks ainult saanud maha lõigata, mis tegin.
Kuna tegu oli tehniliselt pigem kergema rajaga, siis iga väiksemgi kaotus luges ja minu veaminutid lükkasid mind päris taha. Isegi kaks minutit parema ajaga oleks koht juba 15 võrra parem .... aga polnud hullu. See oli alles esimene päev ja kõik oli veel võimalik.

Lühirada
Kvalifikatsioon
Distants: 2,7 km
Aeg: 24:39 (kaotus 2:07)
Koht: 8. /51
Tulemused.
Kvalifikatsioon pigem õnnestus, aga kahjuks see pole tulemus, mis läheb lõppprotokolli. Maastik oli ülitehniline, aga loomulikult ma tegin oma suurima vea punktiga, mis on kindlasti üks raja lihtsamatest - teisega. Nina väga kõrgele ei tõstnud ja teistsugust metsa ei otsinud, sest arvasin, et punkti asukoht näeb natuke teistsugune välja ja seetõttu ei julgenud alguses õigesse metsatukka minna. Ja kohe kolmandasse tegin ka vea, kallutasin paremale jääva puu juurde. Taaskord tegin vead raja alguses ära ja edasi midagi suuremat ei tulnud. Seisin päris mitu korda, et ikka täiesti kindel olla oma asukohas selles kividemeres ja vist pigem sain hakkama. Noriks vaid selle kallal, et seitsmendasse oleks pidanud kindlalt punktile otse peale ronima ja üheksandasse minnes kohe otse teepeale minema. Ahhjaa, kümnenda punkti asukohta ma ka ei osanud lugeda. Olin unustanud, et nooleke legendi esimeses lahtris annab märku, milline kivi punkti ringi sees on õige. Nüüd tean ja püsib meeles.
Selle päeva eesmärk sai täidetud - koht A-finaalis ilusti kindlustatud.

A-Finaal
Distants: 3,0 km
Aeg: 34:22
Koht: 46. /60
Tulemused.
Võtsin asja alguses päris ettevaatlikult, kuid unustasin selle, kui sain kividevahelt välja ... Alguses seisin palju ja mul oli kõvasti probleeme punkti ilusti kätte saamisega, aga sain ikkagi kätte väikse koperdamisega. Liikusin aeglaselt ja väga palju kõhklesin oma asukohas, aga midagi suurt ei teinud. Seisin koguaeg, eriti kaamerate ees. Pärast seda aga, kui sain vähem tehnilisse kaardi osasse, unustasin, et enne kividevahele tagasi minemist on vaja uuesti kiirus täiesti maha võtta. Liigse kiirustamise tõttu ei näinud olulisi orientiire kaardil ning kaldusin vasakule kaheksandasse minnes. Enda arvates olin aga päris kõvasti paremale hoidnud ja kuna ristikest (post maastikul) ei näinud enda läheduses, siis otsustasin, et järelikult olen liiga paremal. Selle asemel, et üleval nõlva peal minna vasakule posti suunas (mis tegelikult oli hoopis paremal pool mind), läksin kividevahele ja hakkasin omast arust juba punkti püüdma. Täiesti vale tegu. Jõudsin lõpuks ikkagi otsapidi nõlva üles tagasi ja jätkasin postiotsinguid, mis lõpuks ka õnnestusid. Kui kunagi punkti kätte sain, olin 6 minutit viga teinud 1min etapiga. Nice. Kaheteistkümnendasse minnes poleks pidanud alla teepeale ronima ja kolmeteistkümnendasse poleks pidanud nii palju kõhklema ja kahklema.
Põrumine .. aga vähemalt tavaraja koht ületatud. (Always look at the bright side)

Sprint
Distants: 2,1 km
Aeg: 15:32 (kaotus 0:59)
Koht: 24. /140
Tulemused.
Mitte just kõige sujuvam sprint. Seisin esimeses ja peaaegu ka teises, neljandasse vale valik ja võib-olla ka viiendasse. Kaheksandasse tegin ilusa mõttetu kaare. Üheksandasse minnes enne punkti oleva terrassi ees jäin korraks seisma jälle .. sest polnud kindel (ette lugenud), et maja ja terrassi vahelt saab läbi. Üheteistkümnendasse minnes seisin halli müüri otsapeal korraks, et olla kindel, et müürile võin astuda. 12. ja 13. punkti vahel seisin KÜMME SEKUNDIT, sest ma lugesin legendist, et mul on punkt numbriga 58 järgmine, aga mu ees oli 100 ja seljataga 53. Siis mõtlesin, et ikkagi on 53, siis vaatasin legendi ja avastasin, et ikkagi 58. Seejärel otsisin kaardilt punkti üles ja sain teada, et see on järjekorras 13. punkt. Siis otsisin legendist 13. punkti, mis oli väga kadunud alguses ja kui lõpuks leidsin, sain aru, et ma pean punkti nr 100 võtma. Rahval, kes vaatepunkti jälgis, võis lõbus olla. :) Siis seisin 14. punkti minnes nöörijooksu lõpus ja korra ka kuskil treppidevahel ning ei lõiganud üht nurka maha, mida oleks võinud. Viieteistkümnenda sain ilusti kätte, juhu! 16. punkti minnes kõhklesin palju. Enne 18. punkti seisin kuskil treppide vahel jällegi, et enda asukoht paika panna ja 19. punkti oleks võinud tegelikult murult kaare maha lõigata. Oioioioioioi, kui palju jama ma korraldasin. Aga pole hullu, vähemalt on kõik punktid olemas ja ei korraldanud midagi suurt. Koht on ka peaaegu hea.



Teade
Tiim: Mina, Madli-Johanna Maidla ja Laura Joonas
1. vahetuse analüüs
See nurk esimesse on GPSi kala
Distants: 4,6 km
Aeg: 34:41 (kaotus 10s)
Koht: 5. /41
Tulemused.
Sain suht hästi end kohe alguses grupi ette otsa siblitud. Teiseni läks päris ilusti. Kolmandasse minnes jooksin liiga palju kellelgi sabas ja kaotasin järje. Nägin mingit risti metsas, aga kaardilt jooksupealt ei leidnud üldse ja olin veits segaduses. Kuna suund klappis, siis kappasin vaikselt järgi. Rohelisse jõudes läks tempo alla ja sain aru, kust tulin. Kuhu täpselt aga sisse jooksin, seda ei teadnud. Küll aga sain aru, et mu ees olijad kallutavad liiga vasakule. Rohelise piirile jõudes nad läksid veel edasi, aga ma keerasin paremale ja sain punkti ilusti kätte. Neljandasse tegin esiteks üldse vale valiku. Üldse ei märganud, et vasakult poolt saaks kenasti tumedama rohelise äärtpidi punkti. Kuna suurem osa läks otse, siis pressisin ka ise sinna sisse. Kuna omal pead polnud, siis sattusin hajutusse esialgu ja alles hiljem oma punkti. Neljandast kartsin jälle minna oma teed ja nii jooksin suurema rahvamassi suunas ning tegin mõnusa mõttetu kaare. Edasi üheksandani sain punktid pigem oma peaga võetud ja jõudsin taas liidritele järgi. Üheksandast lahkusin ka oma peaga ..... või siis pigem täielikult peata ... sest suunaga panin küll jumala puusse. Rohelised tekitasid ka segadust ja kui lõpuks end paika jälle sain ning punkti jõudsin, oli jälle liidrigrupp eest liikunud. Aga enne vaatekat sai see vahe vaikselt jälle tasa tehtud ning peatselt olin grupi lõpus. Mitte, et ma oleks liidritest nii palju kiiremini jooksnud, vaid kui nemad rohelises hoo maha võtsid enne 14. punkti, siis kuna ma nägin neid, sain lihtsalt kiire tempoga nendeni joosta ning olingi järgi. Lõpukaarel möödusin veel paarist ja jõudsingi välja liidergrupis. Juhu!
Minu töö oli nüüdseks tehtud ja edasi oli vaja vaid teistele pöialt hoida. Nad olid tublid ja kokkuvõttes lõpetasime tiimidearvestuses 14. ja riikide 11. kohal.


Ei saa mainimata jätta ka seda, kui halb oli näha esimeses vahetuses punkti vahele jätnud rootslast. Tulid endalgi pisarad silmi ja kananahk ihule. Tean, mis ta tundis ... Hiljem tühistati veel ka Norra ja Taani esindustiimid punkti vahelejätmise tõttu. See teade tõestas täielikult, et ka parimatel juhtub. :)


Aga mina ei jätnud seekord mitte midagi vahele ja sain kõik tulemused kirja. Jess! See oli nii hea tunne, kui seda avastasin, sest enne esimest ja viimast võistlust sel nädalal oli mul see hirm ... kuid õnneks hirm ei saanud reaalsuseks. Lõpp hea, kõik hea ja järgmine aasta täiskasvanutesse laineid lööma.



Ja nüüd USAsse. 10. juuli 6:45 läheb lennuk.
Kohtumiseni septembris, semud! :)