JWSOC lühirada

13. veebraur
Madona, Gaizinkalns

Rada: 5,4 km
Koht: 15./ 44
Tulemused.

Starti läksin mõttega, et alguses lähen võistlema, kuid kui enesetunde täiesti tuksi keerab, siis võtan rahulikult lõpuni. Eesmärk oli kaardiga hea kontakt saada ning minimaalselt viga teha. Koha peale ei mõelnud absoluutselt ning pigem oli võistlus lihtsalt katse, kuidas organism (ja palavik) pärast võistlust käitub. Sooja tehes tundsin, kuidas iga vähegi kiirem suusaliigutus jooksutab kopsu täiesti kokku ning käed oli niii nõrgad. See tekitas veel enam tunnet, et tänane päev on kaardiharjutus. Rajal olles aga midagi väga hullu ei juhtunudki, pingutada küll ei suutnud nii, et tunneks, et tõesti on raske, kuid ka hullu nõrkust ei tulnud peale.

Orienteerumise poole pealt aga rahule ei saa jääda. Alguses peaaegu (teise oleks pidanud lõpu lahendama paremalt) kõik sujus kümnendani. Juba kaheksandast alates nägin, kuidas jõuan ühele rootslasele järgi ning kümnendas punktis möödusingi temast. Mõtlesin küll, et ei lase tal end häirida, kuid kahjuks siiski lasin. Hakkasin kiirustama ja tegin millegi pärast äärmiselt lolli mitte kuidagi põhjendatava valiku punkti minekul etapi lõpuosas ning siis tegin vea ka veel sinna otsa, sest ei jõudnud üht risti välja lugeda ja siis oli juba allamäge ja vajusingi nõlva alla ära. Täiesti uskumatu, et ma end sinna vedasin. Ma vist ei lugenud ikka üldse kaarti, sest ükskõik, mida vaadates ma ei oleks lõpu kindlasti nii pidanud lahendama nagu ma seda tegin. Seisin ja otsisin, kus ma siis olen, kuid ei leidnud. Kuskilt alt teist teedpidi üles ronides sain end paika ning siis läksin otse lõikega punkti. Kaheteistkümnendasse magasin ühe tee maha. Nägin õige tee otsa ning mõtlesin ka sinna sisse keeramisele, kuid siis mõtlesin, et ma ei ole ikkagi esimest teeotsa näinud ning sõitsin edasi. Sõitsin mõned meetrid, jäin seisma, kontrollisin uuesti ning siis sõitsin ikkagi edasi, kuni üks hetk sain aru, et see ikkagi oli õige. Ning siis kolmeteistkümnendasse minnes lõpuvõrgus ei võtnud omale piisavalt aega kaarti lugedes mõtlemisele sellele informatsioonile, mis ma sealt saan. Lihtsalt vaatasin üht varianti ning läksin mõtlemata, kas see on ka hea. Enne punkti ühel langusel veel tõmbasin hoo täiesti maha ning vaatasin kaarti, et endas kindel olla, et ma ei sõida nõlvast alla kuhugi valesse kohta. Kaotasin sellega päris häid sekundeid.

Kokkuvõttes sõit polnud lähedalgi heale sõidule, sest kokku sai viga ikka liiga palju tehtud - vähemalt 4 minutit ning siis kaotasin veel lõpulollustega mõned sekundid lisaks. Arvasin, olen ikka väga nõrk võrreldes teistega, aga minu suureks üllatuseks enne vea tegemist olin kindlal kohal esikümnes ning korraks puudutasin isegi TOP6 piiri ära. Ma olin ikka tõesti väga üllatunud. Aga samas see oli esimene päev ning esimesel päeval teevadki suurem osa võistlejaid viga. Ning "oleksid" pole kunagi midagi maksnud. Eks kõik võivad neid kokku lugeda. Fakt on siiski see, et ma ei mahtunud esikümnesse ning hõivasin hoopis 15. koha. Aga võrreldes eelmise aasta tulemustega usun, et see on ka täiesti kõlblik koht.

Väike kokkuvõte tulemustest:

W20

1	197	Frida Sandberg	94	Sweden	32:36	0:00
2	191	Daisy Kudre	93	Estonia	33:14	+0:38
3	183	Evelina Wickbom	94	Sweden	33:56	+1:20
4	181	Andrine Benjaminsen		Norway	33:59	+1:23
5	198	Tatiana Oborina	93	Russia	34:23	+1:47
5	192	Linda Lindkvist	93	Sweden	34:23	+1:47
7	163	Marta Ulvensoen		Norway	34:36	+2:00
8	185	Mirka Suutari		Finland	35:31	+2:55
9	199	Oona Valkonen		Finland	35:46	+3:10
10	190	Veronique Ruppenthal	93	Switzerland	36:06	+3:30
15	174	Evely Kaasiku	93	Estonia	38:49	+6:13
19	179	Piret Pärnik	93	Estonia	41:28	+8:52