Itaalia - 96,7% fun, 3,3% toughness

Ilus unenägu on läbi. Back in business juba peaaegu nädal. Jubeilusad päikselised ilmad on olnud ... aga miks see lumi ikka veel maas on!?

Hooaega päris alanuks ei loeks, kuid natuke võistlusmaiku sai Itaalias suhu sellegipoolest.

Mediterrian Orienteering Championships

Tulemused.

15.03 Lühirada. Pineta di Chiatona. 

Juhu! 2. koht 29 osavõtja hulgas (kellest 19 olid rootslased). Viga sai natuke alla 3 minuti ja kõik olid tingitud väga kehvast ettelugemisest. Suusaorienteerumises sain juba lõpuks sellega peaaegu hakkama,kuid tundub, et see on kuhugi kadunud. Tuleb tagasi treenida. 

Jooksuvorm tundsin, et on täpselt selline nagu ta suusalt tulles ikka on. Mõned päevad (o-)jooksutreeninguid aitasid kõvasti enesetunnet tõsta, kuid siiski tundsin võistluse ajal, et jõudu ja võhma on, kuid üldse ei liigu. Aga õnneks praegu veel polegi see kõige olulisem. Küll kiirust ka aretada jõuan.

16.03 Tavarada. Pineta di Chiatona.

Pekki. 4. koht 21 osavõtja hulgas. Kahe päeva kokkuvõttes liider, juhtisin 26s. Oiii, vigademinuteid ei julgegi tegelikult öelda. Päris piinlik ikka. Kui ma ütlen, et rohkem kui 5, siis see ütleb vist piisavalt. Ma keerasin ikka jumala ära teistega koos olles. Üksi oli suht okei kõrge tempo juures, aga nagu tšikkidega kokku sain, siis hakkasin supersuuri lolluseid tegema. Mõtlesin küll, et ei lase end häirida ja teen oma jooksu. Tegingi .. jooksingi enda peaga ja ei järginud teisi, aga ma jooksin ikka uskumatult lollisti. 

Alguses kõik sujus. Stardist sain ikka ülihästi minema. M ja W 20 startisid koos. Kõik peale minu jooksid otse edasi. Ma keerasin kaardi ringi, vaatasin, kus olen, kuhu lähen ning siis keerasin hoopis 90 kraadi vasakule. Kuna kõik jooksid otse minema, siis mingit massi ees polnud ja sain päris palju eest ära. Silvia rääkis, kuidas ta tagant kambaga järgi joostes vaatas ja muigas omaette selle 50m vahe peale, mis oli tekkinud. Ma ise ei saanud arugi, et selline vahe on. Ei mõelnud taha vaatamisele, ei teinud seda ja kuulsin, et kuskil nagu sammud on, aga ei mõelnud neile. Olin punktide järgi veerand rajast ehk peaaegu esimese liblika esimese tiivakese lõpuni üksi. Kui grupiga kokku sain, siis jätsin millegi pärast korraks kaardilugemise jumala kõrvale. Üheksandasse minnes kontrollisin, et enam-vähem klapib. Korraks mõtlesin, et võiks vasakule hoida, aga keegi ei hoidnud ja siis ma ka ei teinud seda .. ja nii ta läks. Jooksime valesse kohta. Nagu jõudsime "punkti asukohta" ja kaarti seistes vaatasin, sain koheselt aru, kus olen, aga ega varem ju ometi ei võinud iseseisvalt mõelda. Kümnenda saime ühe norrakaga teistest suts eespool kätte, samuti üheteistkümnenda ... 

... ja nüüd pärast seda vastutulnud roheline oli küll ebareaalne. Läksin ühest kohast, vaatasin, et ei suuda ei läbi pressida. Otsisin kaardilt lühema vahemaaga kohta. Proovisin teisest kohast uuesti, ikka tundus liiga piinarikas. Kolmandat korda proovides enam uuteks katseteks aega polnud ja pressisin läbi. Sain mõnusalt katki end, kuid kusjuures riided jäid terveks. See on tõesti imekspandav. Kui pärast 12 punkti sihile/teele/lagedaribale jõudsin, nägin norrakat ees. Jooksin talle järgi, kuid ei võtnud asja väga mõistlikult. Mõtlesin, et teeks lõiget ühele väikesele teele. Aga juba ma olin unustanud, milline on siinne roheline. Lisaks varasemalt kaotatule sain vähemalt 40s veel lisaks... sest ma raiusin end lõpuks samasse kohta teele tagasi. Nüüd nägin paari, kes enne olid seljataga, ees liikumas ja juba enne 13. punkti olin neile taas järgi. Tegelikult tegime nendega veidi vale valiku .. aga vähemalt ei teinud ma seda üksi. Pärast teist liblikat ma veel juhtisin neid kaht tšikki, kellele järgi jõudsin taas, kuid enne lõpu täiesti viimases punktis lugesin kaarti ülivalesti. Lugesin, et mul on üks punkt veel ja kuidagi lugesin, et see on see sama punkt, kus parasjagu olin ja ma lugesin, et pean paremale hoidma ja nii tegin ümber rohelise paremalt poolt kaare ning loomulikult saadi minust taas mööda ja lõppkoht neljas. Enne finishi punkti võtmist seisin korraks punkti kõrval nagu lollakas ja paar sekundit ei saanud midagi aru. Millegi pärast ma ootasin, et viimases punktis on lindid, mis viivad lõppu, aga ei olnud ja see oli segadusseajav.

Videotõestus, kuidas kõik lähevad ühes suunas ja siis järsku 15 sekundil keegi jalutab hästi paremal ääres täiesti teises suunas ja pildist välja. Naljakas. Lisaks on video viimased sekundid vaatamist väärt, kus näitab meeste lõpetamist. Thierry vist käis lihtsalt kergel lõunasel sörgil, kui mõni teine peaaegu või päriselt ei seisa püsti pärast jooksu. 

17.03. Sprint. Matera.
Äge! 7. koht 28 osavõtja hulgas. Aeg on kergelt lühirajalik, st 24:49 (võitjal 22:59) ning viga sai tavalisest sprindiajast ühekolmandikujagu ehk 4 minutit, aga vahet ei ole, äge oli! Sigaäge oli! Ja üllatusüllatus, kolme päeva kokkuvõttes jäin siiski teisele kohale. Sprint on SO-le päris sarnane, kuid see sprint oli natuke enamat siiski kui lihtsalt parem-vasak lugemine. Kuigi tuleb nentida, et ka selles suutsin ma alt minna. Kord keerasin natuke vara ja kord valele poole. Ettelugemisega oli üldse väga palju probleeme. Mõtlesin küll enne starti, ei võtan väga rahulikult ja teen lihtsalt aeglase, aga puhta jooksu, sest see maastik ei nõua max kiirust ... kuid siiski ... Lisaks treppidele ajas mul pea sassi ka tavaline kalju/kivi. See oli kaardil helehalliga, kuid ma ei näinud seda tooni ja ei saanud midagi aru. Põnev oli.

Itaaliast kõige olulisem, mida meelde jätta: treeni ettelugemist!

Pärast navigeerides toimunud ellujäämiskatseid (sõbra definitsioon orienteerumise kohta) nautisime ilusat lumeta Itaaliat. Turistisime lisaks Lõuna-Itaaliale veidi ka Roomalähistel ja Roomas (viimases meie Piibega mitte nii väga). Laager-turismireisi käigus võib check linnukese panna järgmiste linnanimede ette: Castellaneta, Castellaneta Marina, Alberobello, Matera, Craco, Pompeii, Tivoli, Rooma. Paar linnakest leidub veel, kus käisime (nt ainult jäätist või pitsat söömas), kuid nimetatud on kõige olulisemad, kus sai turistitud.

Selle aasta suksud olid kõigil eestlastel Fiatid. Viimaseks
päevaks saime isegi meie peaaegu Itaalia sõidustiiliga
hakkama, ainult suunatuli töötas liiga hästi.

Meil jäi vist kahjuks pilt tegemata,
aga Itaalias kehtib vaid üks reegel
(nii sõites kui parkides): kus augu
üle näed laita, seal mine aita täita.

Alberobello. Sümbolitega kivist laotud koonuskatused.

Matera. Sprindimaastik.
Koht, kus sai 1:30 viga tehtud.

Matera lähistel.
Kaljukirik ja muud ruumid.

Matera. Sprindimaastik.

Jätkuvalt Matera lähistel.

Craco. Liivapinnasel linn, mille elanikud on tänaseks evakueeritud mäe alla uude kohta.
Praegu elavad mahajäetud linnas lambad, kitsed ja muud loomad (k.a karjased).

Näe! Lammas!
(paremal ääres .. mitte keskel)

Tivoli. Mitte lõbustuspark, vaid linnake,
kus asub imeilus tuhandete purskkaevudega aed.